Kuna ma alles nüüd alustasin blogi kirjutamist siis ma ei mäleta päris täpselt mis päeval ma mida tegin ning arvan,et lihtsam on mul kirjutada kõik ühte patta! Ja ma ütlen kohe ära, et ma ei ole kuigi hea blogi kirjutaja ma arvan, kuid ma vähemalt üritan, kuna nii paljud on seda soovinud.
Kõigepealt- ma tahan rääkida oma perest. Mu pereema Bryndis, pereisa Torfi ning nende pojad Konraud ja Artni. See peaaegu kaks nädalat, mis ma siin veetnud olen, ma vaatan seda peret ja mõtlen igal õhtul, kuidas nad kõik nii hästi omavahel läbi saavad. Mu pereema on alles 34 aastane ning isa umbes sama. On näha, et nad on väga aktiivsed ning tegusad inimesed. Päris tihti käib kodus külalisi, koguaeg tutvun kellegi uuega ning see meeldib mulle. Uued tuttavad siinmaal on ainult teretulnud. Lapsed on nagu ikka lapsed. Vanem poeg Konraud on päeval koguaeg lasteaias ning ta tahab minuga õhtuti jalgpalli taguda, paar korda olen tagunud ka. Muidu on ta ilge multikate fänn ning ta tuba on nagu mingi legomaailm, igalpool need väiksed jubinad. Perega koos ühise laua taga istume me igal õhtul. Toitudega olen ma väga rahul ning tavalsielt kokkab meil pereema Bryndis. Ta kasutab väga palju kokaraamatut ning tahab igal õhtul midagi uut teha. Kuna ma teadsin enne Islandile tulekut, et inimesed söövad siin meeltult kala siis ma natuke kartsin ,et ma hakkan nüüd igapäev kala sööma aga siiani olen söönud ainult korra kala ning see maitses hästi. Bryndis on valmistanud tegelikult sarnaseid toite, mida Eestis olen harjunud sööma- lasanjet , ahjukana, kartuleid, pastat, pitsat jne. Minu jaoks on toidud siin magedad ning krõbinad, mida hommikul piima söön pisut maitsetud. Täna käisimegi Bryndisega toitu ostmas ning õnneks ostsime sokolaadikrõbinaid. Poeas Bryndis ütles,et tegelikult see on laste pärast, et nad ei taha, et nende lapsed söövad säilitusaineid ja suure suhkrusisaldusega asju. Tegelikult ma olen täitsa nõus sellega, ega need suure suhkrusisaldusega asjad mullegi head tee aga ma ju olen harjunud sellega.
Mu pereema on ikka eriti vinge, oma esimesel neljapäeval siin me käisime koos ujulas. Ta viis mu väga väga vanasse ujulasse, mis oli vinge. Sellesmõttes,et ta  tõesti ongi väga vana. Ei mingeid torusid ja mullivanne. Aga seeest on bassein ka õues ujumiseks. Lihtsalt super. Küll ma jõuan need uued ujulad ka siin üle vaadata. Ujumast tulles me tulime koju, valmistasime koos õhtusöögi ning siis umbes kella poole kümne ajal läksime me Bryndisega koos baari. Naljakas aga nii oli. See oli siis minu esimene baariskäik siin ning mulle ikka väga meeldis. Mina jõin veini ning mu pereema õlut. Tutvusin tema sõprade ning ülikoolikaaslastega ning kõik olid mu vastu nii sõbralikud. Üks Bryndise sõbranna teadis eesti keelest ühte sõna ja see oli " terviseks" niisiis istusime mingi kümnekesi baaris laua taga ning lõime klaase kokku ning hüüdsime " terviseks" . Oli neljapäev ning baar oli paksult rahvast täis. Muusika käis ning kõik  olid rõõmsad. Baaris tuli nii mõnigi minuga lihtsalt juttu rääkima. Umbes kella 1 ajal me tulime koju, kuna reedel tuli siiski varakult tõusta. Reedel olid endiselt kõik kodus ning ma harjusin nö oma uue eluga. Hommikul käisime pereisa ja Artniga jalutamas linnas ning nad näitasid mulle erinevaid kohti ning siis koju tulles läksime Bryndisega linna poodidesse ning külastasime mu pereisa ema. Käisime ka kohvikus istumas , kus jällegi olid Bryndise tuttavad ning veetsime väga mõnusalt aega. Õhtul ma tegin omale lõõgastava vanni ning peale seda oli meil filmiõhtu. Vaatasime filmi ning valmistasime popcorni. Oli väga tore. Väljas oli samal ajal pisike torm, kuid sellest ei lasknud me end heidutada. Laupäeva ootasin ma eriti, kuna pidin saama kokku Kirstiga ning siis minema tema sõbranna poole ( kes on samuti eestlane) ning edasi korteripeole, kus olid kokku tulnud mõned eestlased ning teised välismaalased. Veetsime toredalt aega ning vaatasime Eesti laulu otseülekannet. Ma olin tegelikult väga väsinud, Kõik see  uus info, kõike seda oli liiga palju. Aga vaatamata sellele, otsustasime me, et me lähme linna tantsima. Käisime baaris. Mul tuli siiski elu sisse tagasi ning ikka korralikult sai tantsitud. Baar oli rahvast täis ning jälle mulle meeldis. Aga no need hinnad, kõige odavam jook baaris on õlu- see on  800 Islandi krooni ehk siis Eesti rahas kuskil 80 krooni. Päris kirves ikka, ülejäänud joogid veel kallimad ning selline tunne, et hakka või õlut jooma. Aga jah, ma tean, et tüdrukud , kes seda blogi nüüd loevad , nad kindlasti  tahavad kõik kuulda, millised kutid siin on. Ja ma pean tõdema, et siin on ikka väga väga ilusad kutid. Välimuselt paljud sellised suht pleikud aga näha on , et nad tõesti hoolitsevad enda eest, käivad ilusti riides ning on muidu toredad. Ja mis ma veel olen tähele pannud, kuttidel on siin kõigil soengud. Jah, väga paljudel on lahe lõikus. Aga mul on siin maal kaks kaitseinglit ning nende nimed on Kirsti ja Maris. Nad on siin Islandil ikka olnud ja näinud ja teinud ning nad hoiatasid mind nende nö " üheõhtuprintside" eest. Pidid olema sellised aga ma ikka loodan, et siin on erandeid ka. Või noh, samas, kui ma leian siit oma printsi siis ma ei saagi Eesti tagasi tulla. Okei, tegelikult ma niisama lõõbin aga natuke kadedad võite tüdrukud olla küll, siin tõesti silmailu jagub kuhjaga. Pidu kestis meil umbes 4ni ning koju tulles pugesin kohe teki alla. Tuli hea uni. :)