Sellest nädalast olen ma Artnit vaadanud hommikul 9- 17 ning täiesti üksi. Meil juba on tekkinud päevaplaan. Hommikul ta ärkab siis me sööme, mängime tema toas ning umbes kella 11-11.30 ajal ta jääb lõunaunne. Tegelikult kui aus olla siis Artni on natuke ära hellitatud ning ta tahab koguaeg oma tahtmist saada aga muidu ta ikka lepib minuga päris hästi. Kui ta ära magab nii paar tundi umbes, sööme me jälle ning lähme linna jalutama, kui ilus ilm on siis on lausa lust linnas jalutada. Naljakas on see, et koguaeg kui ma linnas jalutan on seal palju rahvast tänavatel.Mis ma aga veel olen siin tähele pannud, inimesed käivad nii paljalt riides, päris ausalt ! Kui mina lähen välja siis panen praegu veel oma paksu sulejope selga ning vahel tunnen , et jahe on, kuna siin on tuul jne, tänaval aga iga teine on hõlbad laiali ning naised sukkades ning õhukestes jakkides. Esimest korda kui ma Artniga jalutama läksin siis ma panin talle ikka mütsi pähe ja kindad kätte ja siis ma mõtlesin ,et miks ta neid koguaeg ära kisub, sellepärast, et ta võtabki ära ning vanemad lasevad tal olla palja peaga. Ma ei tea, võibolla tõesti nad on siin harjunud sellega ning karastunud. Minu jaoks on see imelik.
Olgu, tavaliselt me jalutamast jõuame koju kuskil 16 aeg ning sis sööme ja mängime ning vanemad jõuavad umbes 17.15 ning ma olen vaba :) Teen mis hing ihaldab :) selline näeb välja mu tööpäev!